Jutt, et iga täiskasvanud õppija vastutab ise oma õppimise ja õpitulemuste eest, on müüt. Idee on hea, kuid teostus sõltub suuresti sellest, kui kiiresti ja sujuvalt suudab koolitaja viia õppija läbi kolme õpifaasi neljandasse koostööfaasi.
Täiskasvanud õppija võtab osalise vastutuse oma õpitulemuse eest alles eraldumisfaasis ja täieliku vastutuse koostööfaasis. Sinna jõudmiseks on vaja läbida esmalt sõltuvusfaas ning seejärel konfliktifaas, millest esimest koolitajad naudivad ja teist pelgavad. Nii võib juhtuda, et õppija jääb sageli kinni ühte neist esimestest faasidest, mille tulemusena ei võta ta vastutust oma õpitulemuste eest ning enesearengu asemel toimub koolituste liigtarbimine.
Koolituse eeltöö on justkui tülikas naaber, kellega vahetatakse viisakusfraase, kuid sügavamaid vestlusi ei peeta. Sageli hakkame eeltöö sügavamale vajalikkusele mõtlema alles siis, kui koolitus ei toonud oodatud tulemusi. Mõistame, et hästi püstitatud ja teostatud eeltöö on meie parim sõber, mis tagab koolituse kõrge rahulolu.
Olgugi, et koolitusmaastik on juba praegu üpris kirju, on see siiski alati pidevas muutumises: viimastel aastatel on tekkinud palju uusi suundi, rolle ja termineid, mis kõik vajavad defineerimist ja mõistmist. Et ajaga sammu pidada, tuleb termini ‘koolitaja’ olemust ja tähendust pidevalt lahti mõtestada. Mis nägu peaks olema tuleviku koolitaja? Tasub välja tuua neli erinevat rolli või ‘nägu’, mida sageli koolitusturul kohata võib: andragoog, lektor, spiiker ja praktik.
Käes on aeg, kus haridus saab uue tähenduse! Haridus, et ole enam pelgalt klassikaline koolisüsteem, mis algab lasteaiast ning lõppeb ülikooliga. Haridus on muutuv protsess, kus õppija ja õpetaja valmistuvad loovalt tulevikuks, mida ei ole võimalik ette ennustada! Kuidas näiteks Teie prognoosiksite täna kiires muutuvas maailmas ette lapse tulevikku, kes läheb kooli aastal 2020, lõpetab põhikooli 2029, keskkooli 2032, ülikooli 2035 ning jääb pensionile 2078? Milline võiks või peaks olema parim investeering tema haridusse ning arengusse, mis tagab eduka karjääri aastal 2040?
Eesti koolitusturg koosneb täna 3966 koolitusorganisatsioonist pluss teadmata arv ettevõtteid, kes lisaks oma põhitegevusele pakuvad ka täiendusõpet. Neist ainult 1097 on ennast registreerinud Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanute täienduskoolitus partneriks. Ehk ainult ligikaudu 1000-le organisatsioonile kehtib 2015 aastal riigipoolt kehtestatud täiskasvanute koolituse seadus. Meil on täna umbes 2 kuni 3 koolitajat iga koolitusorganisatsiooni kohta, mis teeb ümmarguselt 10 000 koolitajat Eestis ning neist ainult 489 koolitajat omavad täiskasvanute koolitaja kutsetunnitust. Kas pole huvitavad?