Artikkel
"Hariduse inflatsiooni päästab täiendõpe"

Käes on aeg, kus haridus saab uue tähenduse! Haridus, et ole enam pelgalt klassikaline koolisüsteem, mis algab lasteaiast ning lõppeb ülikooliga. Haridus on muutuv protsess, kus õppija ja õpetaja valmistuvad loovalt tulevikuks, mida ei ole võimalik ette ennustada! Kuidas näiteks Teie prognoosiksite täna kiires muutuvas maailmas ette lapse tulevikku, kes läheb kooli aastal 2020, lõpetab põhikooli 2029, keskkooli 2032, ülikooli 2035 ning jääb pensionile 2078? Milline võiks või peaks olema parim investeering tema haridusse ning arengusse, mis tagab eduka karjääri aastal 2040?

Artikkel
"Tuleviku koolitaja neli nägu ja kaks sõpra"

Olgugi, et koolitusmaastik on juba praegu üpris kirju, on see siiski alati pidevas muutumises: viimastel aastatel on tekkinud palju uusi suundi, rolle ja termineid, mis kõik vajavad defineerimist ja mõistmist. Et ajaga sammu pidada, tuleb termini ‘koolitaja’ olemust ja tähendust pidevalt lahti mõtestada. Mis nägu peaks olema tuleviku koolitaja? Tasub välja tuua neli erinevat rolli või ‘nägu’, mida sageli koolitusturul kohata võib: andragoog, lektor, spiiker ja praktik. 

 

Artikkel
"Koolitusvaldkond muutuste tuules"

Eesti koolitusturg koosneb täna 3966 koolitusorganisatsioonist pluss teadmata arv ettevõtteid, kes lisaks oma põhitegevusele pakuvad ka täiendusõpet. Neist ainult 1097 on ennast registreerinud Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanute täienduskoolitus partneriks. Ehk ainult ligikaudu 1000-le organisatsioonile kehtib 2015 aastal riigipoolt kehtestatud täiskasvanute koolituse seadus. Meil on täna umbes 2 kuni 3 koolitajat iga koolitusorganisatsiooni kohta, mis teeb ümmarguselt 10 000 koolitajat Eestis ning neist ainult 489 koolitajat omavad täiskasvanute koolitaja kutsetunnitust. Kas pole huvitavad?