TAGASI

ARTIKKEL "KOOLITUSVALDKOND MUUTUSTE TUULES"

Eesti koolitusturg koosneb täna 3966 koolitusorganisatsioonist pluss teadmata arv ettevõtteid, kes lisaks oma põhitegevusele pakuvad ka täiendusõpet. Neist ainult 1097 on ennast registreerinud Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanute täienduskoolitus partneriks. Ehk ainult ligikaudu 1000-le organisatsioonile kehtib 2015 aastal riigipoolt kehtestatud täiskasvanute koolituse seadus. Meil on täna umbes 2 kuni 3 koolitajat iga koolitusorganisatsiooni kohta, mis teeb ümmarguselt 10 000 koolitajat Eestis ning neist ainult 489 koolitajat omavad täiskasvanute koolitaja kutsetunnitust. Kas pole huvitavad?

Pean siiski rõhutama, et antud numbrid on üldised ning matemaatiliselt tuletatud. Seda seetõttu, et meil puudub koolitusi pakkuvate organisatsioonide, sh koolitus- ja konsultatsioonifirmade ning teiste ettevõtete, kes lisaks oma põhitegevusele pakuvad lisateenusena täiendusõpet, andmebaas. Kuna koolitusorganisatsioonid on kaardistamata, siis on fikseerimata ka koolitajate arv ning nende kvaliteet. See kõik loob olukorra, kus täiendusõppe sektori süsteemne arendamine on võimatu, sest kuidas sa hindad, hoiad ja arendad valdkonda, mis on teadmata.

Seda huvitavam on täna jälgida, mis haridus ehk täpsemalt täiendusõppe sektoris toimub. Meil on täna väga mitmeid organisatsioone, kes haridusvaldkonna arengu nimel töötavad. Nendes organisatsioonides annavad oma panuse väga pädevad spetsilistid, kuid tulemused on siiski pigem nõrgad, kui tugevad. Näiteks võib lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2014 aastal koostatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, et üheks tähtsaks punktiks viiest peetakse õppimisel ja õpetamisel kaasaegse digioskuse parandamist. Nüüd, kuus aastat hiljem ehk aastal 2020 pani eriolukord meie digioskuse proovile ning me kukkusime pehmelt öeldes läbi. Paljud koolitajad tunnevad tänaseni ebakindlust lihtsate keskkondade kasutamise ees nagu seda on zoom, MS teams jne. Täna püüab olukorda kaardistada ning parendada Tallinna Ülikool, viies läbi sellekohast uuringut. Kindlasti on digipädevuse uurimine ning antud teemal koolitajate toetamine vajalik, kuid kas see on kõige olulisem küsimus täna?

Sammukene edasi ja tõele lähemale viib meid Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri uurimus, kus põhjalikult hinnatakse koolitusorganisatsioonide võimekust järgida ja täita 2015 aastal kehtestatud Täiskasvanute koolituse seadust. Nõuded, mis antud seadus määrab ei ole suures pildis mitte midagi keerulist. Põhimõtteliselt peab koolitusettevõte looma veebikeskkonna ehk kodulehe ning lisama sinna vajaliku informatsiooni nagu näiteks koolituse õppekava, koolitaja pädevust tõendav info, õppekorralduse alused, kvaliteedi tagamise alused jne. Enamus nendest dokumentidest on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt reguleeritud ning standardiseeritud, välja arvatud koolitaja info ning nende kohandamine oma ettevõttele või koolitusele pigem lihtne, kui keeruline. Kuid vaatamata sellele annab uuringu esmane kokkuvõte meil jahmatava tulemuse. Peaaegu 50% kaardistatud ettevõtetest ei järgi seadust. See info tekitab suure küsimuse „Miks“? Võibolla me reguleerime valet asja valest kohast?

Omaette huvitav on see, et üheks suuremaks läbivaks komistuskiviks on õppekava. Lihtsas keeles öeldes lubavad koolitusettevõtted oma õppijatele rohkem, kui õppijad tegelikult saavad. Antud probleemil ma võibolla hetkel sügavamalt ei peatu aga ühe küsimuse küsiks küll, nimelt, kui paljud meie õppijad oskavad lugeda ning mõista õppekava sisu? Kui koolitajad või koolitusasutused ei oska õppekavasid koostada ja õppija neid lugeda, siis milleks see komejant. Taas on mul küsimus, kas me reguleerime õigeid asju?

Suurim viga on tegelikult selles, et me oleme harjunud reguleerima organisatsioone ning dokumente, kuid tegelikult vajab reguleerimist punkt, mis on jäänud meil kahe silma vahele. Mis te arvate, kui me hindaksime täiendusõppe vundamenti ehk koolitajat? Looksime loogilise ja lihtsa süsteemi koolitaja ja koolituse kvaliteedi kaardistamiseks.  Kui koolitaja on pädev, siis suure tõenäosusega on ka koolitusprotsess hea. Kui koolitusprotsess on hea, siis on tõenäoline, et õppija omandab uued oskused. Kui uued oskused on paremad kui vanad, siis on koolitusega rahul nii õppija, koolitaja, õppeasutus, tellija, kui ka ettevõtja. See on lahendus, mis tagab ka kõige mustema stsenaariumi kohaselt ikkagi positiivse muutuse. Muutuse, mis mõjutab meid kõiki!

Koolitaja Koolituskeskus on põhjalikult analüüsinud, kuidas luua koolitajate hindamisesüsteem nii, et see oleks koolitajatele motiveeriv ning arendav ja tagasiside andjale lihtne. Kogu protsess koosneb kolmest peamisest osas, milles ühtne tagasiside süsteem on koolitusvaldkonna kvaliteedi loomise aluseks. Esimene samm, võib tunduda esmapilgul tühine, on koolitaja termini lahti mõtestamine. Hetkel on meil koolitusturul kombeks kõik lektorid, koolitajad, juhendajad, praktikud, spetsilistid jne nimetada ühise nimega ehk koolitaja. Võibolla veidi ultreeritud näide aga meditsiinivaldkonnas me ju ei nimeta tervet haiglapersonali ühiselt arstideks. Igal ametil, olgu see siis kirurg, arst, õde jne, on oma kindel nimetus ja roll. Mõtelgem, mis siis juhtuks, kui kõik oleksid ühe ametinimega, Milline suur segadus siis tekiks. Lööme siis ka täiendusõppe sektorisse korra majja.

Teine samm on täiendusõppe valdkonna ühine digitaalne tagasisidesüsteem. Tagasiside väärtust hindab täna terve koolitussektor, kuid kas kogutud infot ka koolitusettevõtte, õppeprotsessi või koolitaja arenguks rakendatakse, me täna tegelikult ei tea. Kindlasti on ettevõtteid ning koolitajaid, kes seda kuldaväärt infot oma töö parendamiseks rakendavad, kuid julgen ka arvata, et paljudele on see siiski heaks tavaks saanud tagasisideleht vaid tüütu kohustus, mis jääb sahtlipõhja tolmu koguma. Kuid, kui tagasiside süsteem oleks digitaalne ning personaalne kokkuvõte kättesaadav koolitajale/õppeasutusele ning üldine numbriline koondtagasiside kolleegidega võrreldav ning avalik, siis tekib loomulik olukord, kus kvaliteedi tagamine on kõikide täiendusõppevaldkonna töötajate eesmärk number üks.

Kolmas samm on koolitajate kvaliteeditaseme sertifikaat ning tunnusmärk. Sertifikaati saab taotleda iga koolitaja, lektor, praktik tõendades ja läbides lihtsa viiesammulise hindamise, mis koosneb hariduse, täiendusõppe, töökogemuse, koolitaja kontakttundide ning õppijate tagasiside keskmise taseme koond mõõdikutest. Igal mõõdikul on omakorda kolm taset ning sertifikaat on eluaegne. Soovikorral saab koolitaja oma kvaliteeditaseme sertifikaati uuendada ehk taset suurendada esitades uued täiendatud tõendusmaterjalid. Vaatamata sellele, et sertifikaadi taotlemine on ääretult lihtne ei sea see kahtluse alla selle väärtust. Kui koolitajal on ikkagi maksimaalne haridus, töö- ja koolituskogemus ning õppijad on temaga väga rahul, siis ei saa keegi kahelda, et tegemist on suurepärase koolitajaga. Samuti annavad kõik viis punkti eraldi analüüsides olulist infot millise koolitajaga on tegu ehk kui koolitajal näiteks puudub koolitaval teemal kõrgharidus aga tal on väga pikaajaline töökogemus ning suurepärane tagasiside, siis näitab antud sertifikaat, et tegemist on tõeliselt tugeva spetsialistiga kelle koolitus on kasulik, praktiline ning kõrgelt hinnatud. Teatud valdkondades on see väga oluline, sama oluline, kui osades valdkondades kõrgeim kõrgharidus.

Need kolm lahendust on tegelikult ääretult lihtsad ning toimivad. Koolitaja Koolituskeskus, kes on suunanud kogu oma tähelepanu täiendusõppe valdkonna arendamisele, toimetab ka täna eelpool välja pakutud ideede teostamise nimel. See on tõestus sellest, et me ei keskendu puudustele vaid otsime ja loome lahendusi. Kuid selleks, et muutus saaks teoks ja lahedus oleks kõigile parim, vajab iga eestvedaja toetavat ning kaasamõtlevat kogukonda. Koolitusvaldkonna kogukond oled just sina lugeja, õppija, koolitaja, personali- ja koolitusjuht, ettevõtja jne. Seetõttu kutsun just Sind meiega koos mõtlema ja muutusi looma. Ainult üheskoos saame kasvada tuleviku vääriliseks!

Koolitaja ja coach Marita Reismaa (2020)

TAGASI