TAGASI

ARTIKKEL "KONFLIKT ON ÕPPEPROTSESSIS VAJALIK JA VÄLTIMATUD"

Jutt, et iga täiskasvanud õppija vastutab ise oma õppimise ja õpitulemuste eest, on müüt. Idee on hea, kuid teostus sõltub suuresti sellest, kui kiiresti ja sujuvalt suudab koolitaja viia õppija läbi kolme õpifaasi neljandasse koostööfaasi.

Täiskasvanud õppija võtab osalise vastutuse oma õpitulemuse eest alles eraldumisfaasis ja täieliku vastutuse koostööfaasis. Sinna jõudmiseks on vaja läbida esmalt sõltuvusfaas ning seejärel konfliktifaas, millest esimest koolitajad naudivad ja teist pelgavad. Nii võib juhtuda, et õppija jääb sageli kinni ühte neist esimestest faasidest, mille tulemusena ei võta ta vastutust oma õpitulemuste eest ning enesearengu asemel toimub koolituste liigtarbimine.

Oluline on märkida, et iga õppija alustab teekonda alati esimesest ehk sõltuvusfaasist, seejärel liigub konfliktifaasi, sealt edasi eraldumisfaasi ning lõpuks jõuab koostööfaasi. Viimasesse jõudmiseks tuleb läbida kõik neli faasi just sellises järjekorras. Ühtegi eelnimetatud faasi ei saa vahele jätta ega vältida.

Kui koolitaja on oma õppesisu planeerinud oskuslikult ning mitmekesiselt, siis suuremaid takistusi ei esine ning õppija liikumine sõltuvusfaasist koostööfaasi toimub sujuvalt ja iseseivalt. Kui aga õppija vajadused on koolitaja arvestustest suuremad, siis esineb õppetöös erinevas ulatuses takistusi. Probleemid võivad alata passiivsest kuulamisest, aktiivsuse puudumisest ja kokkulepete mittetäitmisest ning lõppeda vastutöötamise ja emotsionaalse purskumisega. Harva esineb ka verbaalset ja mitteverbaalset koolitaja või kaasõppijate ründamist.

Kuidas siis juhtida õppijat sõltuvusfaasist koostööfaasini sel moel, et koolitaja saab edastada planeeritud õppe sisu ja täiskasvanud õppija omandada uusi teadmisi? Selleks vaatame lähemalt kõiki nelja faasi: sõltuvus-, konflikti-, eraldumis- ja koostööfaasi. Tutvume nende olemusega, analüüsime õppija vajadusi ning koolitaja võimalusi.

Neljast õpifaasist on just sõltuvusfaas paljudele koolitajatele mugavaim etapp, sest selles faasis on õppija tubli õpilane, kes täidab vastu vaidlemata kõik koolitaja poolt antud korraldused. Koolitajale on see kindlasti hea keskkond, kus teadmisi edastada, kuid sõltuvusfaasil on ka oma pahupool. Nimelt on koolitaja antud faasis hierarhiliselt õppijast kõrgemal, mis omakorda loob olukorra, kus koolitaja on autoriteet. Nagu me teame, siis autoriteediga ei vaielda. Kõik, mis koolitaja selles faasis räägib, on „puhas kuld“. Nii ei võta õppija õppimise osas vastutust. Ta kogub küll infot, kuid kriitilise analüüsi puudumise tõttu uusi teadmisi ei omanda.

Sõltuvusfaasis on koolitaja peamine eesmärk panna õppija kaasa mõtlema, rääkima ja diskuteerima. Kui on vaja, siis saab teda kutsuda ka koolitajaga/ kaasõppijatega vaidlema või mitte nõustuma ehk liikuda sujuvalt konfliktifaasi. Parim meetod arutelude, analüüside, diskussioonide ja muu seesuguse tekitamiseks on siinkohal küsimuste küsimine. Just küsimustel põhinevad meetodid on koolitaja parimad sõbrad õppija sõltuvusfaasi lõhkumiseks, sest iga koolitaja teab, et kui õppija räägib, siis ta mõtleb ja kui ta mõtleb, siis ta omandab uusi teadmisi.

Küsimustel põhinevate meetodite valiku juures on oluline jälgida, et koolitaja toetaks pigem küsimusi ja meetodeid, mis on üles ehitatud arvamusele ja loovale mõtlemisele, mitte kindlale „õigele“ vastusele. Nimelt hoiavad õigete ja valede vastustega küsimused õppijat sõltuvusfaasis, sest iga hea õpilane tahab alateadlikult vastata õigesti või vähemalt sel moel, nagu ootab koolitaja/ kaasõppija, jättes oma tegeliku arvamuse tagaplaanile. Seega on väga oluline, et õppijal tekiks võimalus oma isiklikule arvamusele ning koolitaja seda toetaks.

Konfliktifaas ehk erinevate arvamuste faas on tõeline proovikivi nii koolitajale kui ka õppijale. Konflikt on alati konfliktne ning paneb õppeprotsessi pausile. Samas on koolitajale alati oluline õppeprotsessi juhtimine ehk teisisõnu kontrolli hoidmine. Kui on tekkinud õppeprotsessi paus, on koolitajal valida kaks lahendust. Esimene neist on kehtestamine. Teisel juhul saab rakendada aktiivse kuulamise tehnikat. Aktiivne kuulamine põhineb siiral soovil mõista – ilma isikliku arvamuseta või hinnanguta – õppija probleemi ehk varjatud vajadust. Need koolitajad, kes valivad aktiivse kuulamise, jõuavad õppijale lähemale ning loovad tugeva usaldusliku suhte.

„Inimesed ei vali vaidlemist, justkui oleks see eelistatuim suhtlusviis, nad lihtsalt ei tea paremat moodust. Autor Edward de Bono“

Koolitajaid, kes valivad aktiivse kuulamise asemel kehtestamise, valdab sageli hirm kaotada kontroll ehk näida ebakompetentne. Keskendudes alateadlikult oma hirmule, lükkab koolitaja õppija vajadused tagaplaanile. Selle tulemusel jääb õppija konfliktifaasi või halvimal juhul naaseb sõltuvusfaasi. Nagu varasemalt öeldud, on konflikt alati konfliktne, lõhkuv ja purustav. Kuid selleks, et konfliktifaasist väljuda, ongi vaja purustada hierarhiat ehk tuua õppija ja koolitaja üksteisele lähemale ning luua seeläbi usalduslik koostöö.

Kuid milliseid väljakutseid loob konfliktifaas õppijale? Tihti kohtub õppija konfliktifaasis oma minevikus rahuldamata vajaduste, negatiivsete kogemuste, salajaste hirmude ja võib-olla isegi traumadega. Sageli tegelevad õppijad oma väiksemate probleemide ning takistustega automaatselt ja alateadlikult, ise konflikti otseselt tunnetamata. Mida teha aga siis, kui rahuldamata vajadus või hirm on nii suur, et see halvab õpivõime? Dr. Thomas Gordon nimetab oma raamatus „Õpetajate kool“ neid rahuldamata vajadusi probleemideks. Oluline on märkida, et autori sõnul saab tekkinud probleemi lahendada ainult probleemi omanik ehk meie kontekstis õppija. Koolitaja saab rakendada üksnes aktiivset kuulamist, mis aitab õppijal saada oma probleemiga lähemalt tuttavaks ning seeläbi oma probleemi ise lahendada. Nii jõuamegi tagasi aktiivse kuulamise mõjusa tehnikani, mis aitab õppijatel jõuda sujuvalt ning turvaliselt eraldumisfaasi.

Olles seljatanud konfliktifaasi näol kõige nõudlikuma etapi ja astunud suure sammu lähemale koostööfaasile, on meil jäänud üks väike peatus, mis pole vähem oluline kui eelmised. Seda nimetatakse eraldumisfaasiks. Nagu nimigi ütleb, on antud faasi eesmärk eralduda ehk tõsta õppija iseseisvust. See on etapp, kus õppijal on suur tahe õppida ja uusi teadmisi omandada, kuid puudub täielik enesekindlus isiklike arvamuste avaldamiseks või õpiotsuste langetamiseks. Selles punktis oodatakse toetavat kinnitust koolitajalt, ülemuselt, grupijuhilt jne.

Meetodeid, mis aitavad õppijal enesekindlust tõsta, on mitmeid, kuid kindlasti on üks jätkusuutlikumaid ning tõhusamaid refleksioon. Läbi refleksiooni esitab õppija endale olulisi küsimusi. Mida ma täna õppisin? Miks see on mulle oluline? Kuidas ma saan seda rakendada? Mida saan homme muuda? Miks see ei toiminud? Mida ma pean juurde õppima? Kuidas ma saan seda veel praktiseerida? Kes saab mind aidata? Selliseid küsimusi on veelgi. Nii jõuab õppija lähemale oma sügavamale isiklikule õpivajadusele. Kui koolitaja toetab sellist enesereflektsiooni motiveeriva vaatluspõhise tagasisidega, peaks eraldumisfaasi läbimine ning koostööfaasi saavutamine olema sujuv ja kiire.

Läbi kolme väljakutseterohke faasi oleme kivi-kivi haaval ehitanud koostööfaasi vundamenti, lõhkudes piiravaid hierarhiaid, kasvatades siirast usaldust ja luues arendavat iseseivust. Koostööfaas on suurepärane faas, kus koolitaja viib läbi planeeritud õppetegevust ning õppija osaleb aktiivselt õppetöös, võttes seeläbi täieliku vastutuse oma õpiarengu eest. Koostööfaasi kokkulepped on justkui koolitaja ja õppija vaheline usaldusleping, mis fikseerib, kuidas käitutakse ühes või teises olukorras ning lahendatakse erinevaid tekkinud situatsioone. Kokkulepete loomisel on kõike olulisem nende selgus ning õppijate maksimaalne kaasamine.

Julgustan koolitajaid usaldama oma õppijaid ning toetama neid nende isiklikus enesejuhtimises, sest iga õppija teab kõige paremini, millised on tema õpieesmärgid ning sisemine motivatsioon õppida ja kasvada. Alles nüüd – koostööfaasis – saame väita, et iga õppija vastutab ise oma õppimise ja õpitulemuste eest. Koolitaja on olnud tema jaoks turvaline sild, et ületada hirmude kraavid ja jõuda uute oskuste aasale, kus õppimine on turvaline, nauditav ja toetav. Seda nii õppijale, kui ka koolitajale.

Koolitaja Marita Reismaa 11.11.2022

TAGASI