Koolituse eeltöö on justkui tülikas naaber, kellega vahetatakse viisakusfraase, kuid sügavamaid vestlusi ei peeta. Sageli hakkame eeltöö sügavamale vajalikkusele mõtlema alles siis, kui koolitus ei toonud oodatud tulemusi. Mõistame, et hästi püstitatud ja teostatud eeltöö on meie parim sõber, mis tagab koolituse kõrge rahulolu.
Parima eeltöö loomiseks on mitmeid olulisi punkte. Neile peab koolitaja enne koolituse läbiviimist kindlasti mõtlema. Liigume suurepärase eeltöö suunas, kui esitame endale õigeid küsimusi. Nimelt annab suurepäraselt tehtud eeltöö koolitajatele kuldaväärt infot, millele tuginedes saab kohandada õppesisu selliselt, et tulemusena valmib õppijakeskne koolitus.
Millised on õiged küsimused, mida eeltöö loomisel endalt küsida? Et leida need õiged küsimused, peab esmalt mõistma, miks üldse eeltööd teha. Kui leiad, et eeltöö on lihtsalt traditsioon, mida oled harjunud tegema ega loo koolitusele mingisugust lisaväärtust, siis võid julgelt sellest loobuda. Ka avatud vestlusring koolituse alguses, kus kaardistatakse õppijate ootused, on üks võimalikest eeltöö viisidest, millel on koolitusprotsessis oluline koht. Võib juhtuda, et Sinu koolitusel sellest täiesti piisab ja sel juhul julgustan Sind seda kasutama.
Ometi jäävad väga paljud koolitused nõrgaks just puuduliku või nõrga eeltöö tõttu. Siinkohal toon välja mõned küsimused, mis võivad olla Sulle abiks koolitusele parima eeltöövormi leidmisel. Esmalt on oluline püstitada eeltööle selge eesmärk. Selleks võib olla näiteks vajadus kaardistada õppijate teadmisi, kogemusi, valmisolekut, ootusi, küsimusi jne. Teisalt võid soovida saada läbi eeltöö põhjalikku ülevaadet või koolituseks vajalikke näiteid, lugusid, situatsioone jne. Hea oleks analüüsida, kas kaardistamine toimub enne koolitust või koolituse alguses. Kas loodud eeltööd kasutad ainult koolituse alguseks või ka vahe- ja lõppanalüüsiks ehk koolituse mõju hindamiseks? Kas eeltöösse kaasad õppijad pisteliselt või täies mahus, individuaalselt või grupiviisiliselt, anonüümselt või isikuliselt? Kas tulemusi analüüsid ainult Sina ehk koolitaja või ka õppija, sh tellija? Need on olulised küsimused, mis aitavad Sul mõista mille jaoks ja millises vormis Sa eeltööd vajad. Nüüd, kus eesmärk paigas, tuleb leida parim meetod selle teostamiseks.
Vaatamata sellele, et meetodite valik on väga suur, ei pruugi parima meetodi leidmine olla siiski lihtne. Siin tuleb abiks koolitaja loovus ja kogemus. Hea meetodi loomine on nagu vanaema koogiretsept. Võtad tükikese meetodit, lisad näpuotsaga loovust, lusikaga personaalust ja peotäie kogemust ning nii see maitsev eeltöö meetod küpsema hakkabki. Alljärgnevalt jagan rõõmuga mõnda eeltöö retsepti. Võib-olla leiad siit mõtteainet.
„Fantaasia on võime näha midagi, mida veel ei ole olemas. Loovus on võime otsida lahendust, mida veel ei teata. Autor Josef Krischner“.
Väga levinud meetodid on tekstipõhised ehk siis testid, küsimustikud, esseed jne. Testid on koolitajale hea valik siis, kui eesmärgiks on kaardistada tulevase õppija teadmisi antud ajahetkes. Seevastu erinevad küsimustikud aitavad kaardistada loovaid teadmisi, mida ei saa paigutada numbrilisse skaalasse või konkreetsesse fakti. Analüüsioskust ja arutlemisvõimet aitavad tajuda esseed, motivatsioonikirjad, tekstianalüüsid jne. Ainuüksi küsimustiku meetodeid on kümneid. Loetlen siinkohal mõningaid: „4,3,2,1“; „Nõustun, ei nõustu“; „Küsimused õppijale“; „Intervjuu“; „Lausete lõpetamine“ jne. Kõiki eelmainitud meetodeid ja nende loovaid variatsioone saab rakendada nii enne koolitust kui ka koolitusklassis. Enne koolitust on need sageli tekstina (siiski mitte alati), seevastu koolitusklassis viiakse need pigem läbi vestlusena.
Eeltöö meetodid, mis ilmselt pole levinud eelnevatega võrdväärselt, pärinevad enamasti B2B valdkonnast, kus tellija soovib olla või siis ongi oma koolitusvajadustest väga teadlik. Sellisel juhul tulevad mängu eriti põnevad ning ajamahukad meetodid, mida sageli pakutakse ka eraldi teenusena. Siia võivad kuuluda näiteks meetodid „Intervjuu“, „Vaatlus“ ja „Hindamine“, aga võidakse välja minna ka põhjalike koolitusvajaduste uuringuteni. Niisugustel puhkudel pole harv, et eeltööle järgneb ka järeltöö ning tulemuste võrdlemine. Kokku on see põnev protsess, mis annab Sulle kui koolitajale olulist infot, millele tuginedes saad luua oma kliendile just selle kõige õigema ning väärtuslikuma koolituse.
Oleme jõudnud kinnituseni, et eduka koolituse vundament on hästi mõtestatud ja teostatud eeltöö. Kui ikkagi juhtub, et teostatud koolitus ei vastanud Sinu, õppija või tellija ootustele, siis vaata tagasi ja mõtle veelkord, kas eeltöö eesmärk, meetod ning tulemuste analüüs olid piisavad?
Koolitaja Marita Reismaa 11.11.2022